Meie sõit toimus 2013. aasta veebruari lõpus-märtsi alguses. Minu piltidele pole kahjuks midagi jäänud meie kontsertidest, aga neid oli 3 ja kõik olid vahvad. Eriti hea tunne jäi kontserdist, mis toimus Berliinist väljas, Zehdenick'i kloostris, millest on kujundatud väga kaunis ja maitsekas kontserdikoht.
.
Berliin oli veebruari-märtsikuus tegelikult juba üsnagi kevadine, ehkki seda piltidelt väga tunda pole.
Kontserdid läksid väga hästi ning sellestki on jäänud mitu meenutust:
Väike jupp meie ontserdist 28. veebruaril, filminud Albert Caspari: https://player.vimeo.com/video/61434396
Ja lõpuks ka tore ülevaade meie kontsertidest, kirjutatud meie lahke vastuvõtja poolt Berliinis.
Väike päike
Sel päeval, kui Helin-Mari Arder koos Teet Raiki ja Siim Aimlaga Berliinis maandusid, tuli siin pärast nädalaid kestnud pilvisust jälle päike välja. Ja jäi meie südameid soojendama täpselt nii kauaks, kuni need sümpaatsed eesti jazzmuusikud siit lahkusid. See oli tore kokkusattumus.Kaks aastat tagasi külvatud mõtteseemnest kasvas välja hea võimalus Helin-Mari Arder, kitarrist Teet Raik ja saksofonist Siim Aimla Berliini kutsuda. Kutsuja oli Berliini eesti kool, kes märtsi alguses korraldas väljaspool Eestit tegutsevate eesti koolide õpetajatele kokkutuleku.
Eesti Suursaatkonnas toimunud vastuvõtul istus ligi 80 emakeelepäevadel osalejat, veiniklaas käes, ja nautis eesti autorite lugusid jazzilikus tõlgenduses. Kõlasid Kustas Kikerpuu, Raimond Valgre, Uno Naissoo, Rein Rannapi ja muusikute endi lood, elevust tekitasid laulja onu Ott Arderi vaimukad laulutekstid. Eestlased räägivad ju tihti ilmast ja armastusest. Ka Helin-Mari laulis kuust ja päikesest, jäälilledest aknaklaasil ning kuidas märtsis algab juba mai. „Eestis ei jõua inimesed kuidagi kevadetulekut ära oodata. Nad hakkavad juba märtsis lootma, et lumi sulab ja ka sel aastal saabub kevad. Vahel aga toob kevade lähemale keegi eriline inimene,“ jutustas Helin-Mari, mille peale Siim Aimla pidas vajalikuks mühatada, muidugi ainult nalja pärast. Publikule meeldis, õhkkond oli hubane, kuulati tähelepanelikult. Muusikutele endile jäi kontserdist väga soe tunne.
Lisaks saatkonna kontserdile korraldas allakirjutanu Helin-Mari Arderi Triole veel kaks kontserti, et teda ka berliinlastele tutvustada. Saatkonna vastuvõtule eelnenud õhtul toimus kontsert alternatiivse hõnguga, ühes populaarseimas Berliini linnajaos Prenzlauer Bergis. Galeriiks ja kultuurifoorumiks kohandatud ning sümpaatselt renoveeritud kahekorruselises vankrikuuris ehk „remises“ musitseeris trio umbes 50 inimesele. Nendest olid pooled eestlased, pooled sakslased. Vaheldumisi meeleolukate ingliskeelsete jutukatketega – ilmast ja armastusest ning lugude sisust – esitas Helin-Mari laule armastatud eesti autoritelt, bossa-novasid, sambat, prantsuse šansooni ja jazzistandardeid. Seega kõlasid lisaks eesti keelele veel portugali, inglise ja prantsuse keel. Eriti tore oli jälgida, kuidas pillimehed arvestasid Helin- Mari siidja häälega, tõmbudes tema laulmise ajal tagasi, kuid jäädes sama intensiivseks ja professionaalseks. Teet Raiki kitarrimäng läks südamesse ja Siim Aimla saksofoni mahe hääl segunes galerii õhuga. Eestlased olid liigutatud, sakslased imponeeritud. Üks saksa rahvusest jazzkitarrist tegi huvitava märkuse: „Olin väga üllatunud, kui hästi sobib eesti keel bossa-novade laulmiseks! Mitte iga keel ei sobi selleks oma rütmi ja häälikute poolest.“
Kolmas kontsert toimus Berliinist veidi väljas, Zehdenickis. Jällegi oli kontserdikoht eriline: endise kloostri refektoorium, kus juba 20 aastat korraldatakse näituseid, kontserte, loenguid, filmiõhtuid ja muid kultuuriüritusi. Kloostrigalerii pidaja Jörg Zieprig, kes on samas Berliini ühe armastatuima jazzklubi b-flat mänedžer, rõõmustas võimaluse üle oma laupäevastele püsikülastajatele seekord midagi nii eripärast pakkuda nagu jazztrio külmast Eestist. Muusikutele jättis kontsert ja selle toimumiskoht sügava mulje. „Nad kuulasid meid nii süvenenult ja võtsid muusika väga hästi vastu. Oli tunda, et see on tõeline kontserdipublik, kes on spetsiaalselt meid kuulama tulnud ning teeb ka omalt poolt kõik, et muusikat mõista ja endasse lasta,“ väljendas Helin-Mari Arder oma rahulolu. Ka sellel õhtul kõlasid portugalikeelsed kerged bossad, prantsuse šansoon, jazzistandardid. Teet Raikile tundus aga, et kõige suuremad aplausid said 40 kuulajalt eestikeelsed lood.
Helin-Mari Arderi Trio esinemised leidsid väga sooja vastuvõtu. Oma vahetu ja südamliku olekuga võlusid nad ka korraldajat ja tolle peret – üllatades väikse tänukontserdiga elutoas ning lubades kõiki instrumente, lisaks kaasa võetud minitrompetit omal käel proovida. Ootame juba järgmist kohtumist Berliinis!
Kadi Mustasaar
